Karoliine Moones astus The Clash 4 peamatšis puuri kogenud vastase vastu. Kuigi seekord tuli leppida kaotusega, jäi sportlasele võistlusest tugev emotsioon ja oluline kogemus. Moones tunnistab, et aastate jooksul on tema suhtumine kaotustesse palju muutunud – kui varem elas ta neid raskelt üle, siis nüüd suudab ta tulemust rahulikumalt analüüsida ja edasi liikuda. „Mu viimased kaotused olid amatöörina ja viimane neist oli 2018. aastal. Tol ajal nutsin ja see tundus lihtsalt nii hull. Seekord ei olnud midagi sellist. Tuleb lihtsalt paremana tagasi tulla,“ rääkis Moones.
Meeskonna toetus aitas kaotusest üle saada
Moones treenib Pärnu spordiklubis Invicta, kus teda ümbritseb toetav meeskond. Sportlase sõnul oli just treeningukaaslaste ja sõprade tagasiside pärast The Clash 4 matši väga oluline. „Korraks oli ikka kurb tunne, aga kõik tulid minu juurde ja ütlesid, et respekteerivad mind nüüd veel rohkem kui enne. Nad ütlesid, et näitasin palju südant ja võtsin vastu raskema ning teistsuguse stiiliga vastase,“ meenutas Moones.
“Kui kõik on nii toetavad, hakkad ise ka seda uskuma ja mõtled, et võib-olla tõesti ei olnudki asi nii hull.”
— Karoliine Moones
Kui lähedased ja meeskonnakaaslased rõhutasid tema julgust ning võitlusvaimu, aitas see ka sportlasel endal matši teise pilguga vaadata. „Kui kõik on nii toetavad, hakkad ise ka seda uskuma ja mõtled, et võib-olla tõesti ei olnudki asi nii hull.“
Naiste peamatš oli eriline võimalus
The Clash 4 peamatš eristus selle poolest, et õhtu tähtsaimas kohtumises astusid vastamisi naissportlased. Moones peab seda oluliseks hetkeks nii enda karjääris kui ka naiste võitlusspordi nähtavuse seisukohalt. „See, et peamatšiks oli naiste matš, oli väga eriline. Ma isegi ei tea, kas mul tuleb elus kunagi veel samasugune võimalus.“
Kaotusest hoolimata jäi matš talle sügavalt meelde. „See fight on mul ikkagi väga hinges, isegi kui ma kaotasin. Olin peamatšis ja nautisin seda väga. Väga äge, et korraldajad tegid midagi sellist ja panid naiste matši peamatšiks.“
Tema hinnangul on The Clash lühikese ajaga kiiresti arenenud. Pärnust alguse saanud võitlusspordiüritus on kasvanud Tallinnas toimuvaks Euroopa võitluspordifestivaliks. „The Clashil on läinud väga hästi. Nad on väga kiiresti arenenud ja nüüd toimub Tallinnas juba terve festival. Korraldus on olnud väga hea,“ kiitis Moones.
Plaanis on laager ja matš Tais
Moones soovib lähiajal naasta Taisse, kus ta on ka varem treeninud ja võistelnud. Plaani järgi võiks järgmine treeninglaager alata juba augustis. „Arvan, et lähen augustis. Teen seal laagri ja võib-olla väikese fighti, siis jõuan tagasi tulla ning siin veel enne oktoobrit laagri teha,“ rääkis ta. Eesmärk on jõuda tagasi Eestisse, et osaleda ka oktoobris toimuval The Clash 5 võistlusel.
Päeval andmeinsener, õhtul võitlussportlane
Väljaspool treeningsaali töötab Moones IT-valdkonnas andmeinsenerina. Tema argipäev möödub suuresti arvuti taga, kuid õhtud kuuluvad treeningutele. „Päeval olen läpakas ja teen tööd, õhtul tulen trenni, jalutan koeraga ning naudin ilma, kui seda on. Selline mõnus ja rahulik elu,“ kirjeldas ta.
Võistluslaagri ajal muutub treeninggraafik märksa intensiivsemaks. Siis võib Moones teha kaks treeningut päevas ning lisada kavasse hommikused jooksud. „Campi ajal on hommikul jooks ja näiteks kaks trenni päevas. Kui on off-season, proovin teha nii, et päevas oleks üks jooks ja jõusaal või siis üks neist koos Muay Thai treeninguga. Iga päev võiks olla üks-kaks trenni, aga mõlemad ei pea olema väga intensiivsed,“ selgitas ta. Jooksutreeningud aitavad hoida vastupidavust, jõusaalis keskendub ta aga füüsilise tugevuse arendamisele.
Pärnus napib naissoost sparringupartnereid
Üheks keerulisemaks osaks Moonese treeningutes on sobivate sparringupartnerite leidmine. Pärnus treenib vähe naissoost võitlejaid ning suurem osa tema sparringupartneritest on olnud mehed. „Ma tegelikult enam väga palju ei sparri. Olen seda sporti nii kaua teinud ja mingi hetk viskas üle, et kõik sparringupartnerid on mehed ning see teeb haiget.“
Moones tundis, et teatud hetkest alates ei andnud pidev meestega sparrimine talle enam soovitud kasu. „Olen elu jooksul nii palju sparrinud, et praegu olen sellega veidi tagasi tõmmanud. Pigem tahaksin sparrida naistega,“ ütles ta. Eestis on naissportlasi küll olemas, kuid selleks peaks Moones sagedamini Tallinnas toimuvatel naiste sparringutel osalema.
Soov võistelda kuni 54 kilogrammi arvestuses
Moones soovib järgmised matšid pidada kehakaalus kuni 54 kilogrammi. See muudab Eestis sobivate vastaste leidmise keeruliseks, sest enamik naissportlasi võistleb kõrgemates kaalukategooriates. „Ma tahan võistelda 54 kilos. Tais võistlen 54 kilos ja järgmisel The Clashil tahaksin samuti selles kaalus võistelda.“ Tema sõnul on vahe 54-, 57- ja 60-kilogrammise kaalukategooria vahel võitlusspordis märgatav.
Sportlase pikemaajalised unistused ei piirdu aga ainult võistlustulemustega. Tema suurim soov on elada enda tingimustel. „Unistan ilusast elust ja vabadusest – et saaks teha seda, mida tahad, ja lihtsalt olla vaba,“ avaldab Moones.
- Euroopa Võitlusspordi Festival 2026 toimub 20.–24. oktoobrini Tallinnas Unibet Arenal. Festivali kulminatsiooniks on 24. oktoobril toimuv Main Event The Clash 5.
- Kaasrahastanud – Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega EACEA saa nende eest vastutust kanda.